Explore every episode of the podcast Jäljed gloobusel

Seekord kutsusid Väints ja Karu endale külla Meelis Maidla, kes on eelmisel aastal 45. sünnipäeva tähistanud ning aasta matkaorganisatsiooniks valitud Põlva Matkaklubi president. Põlvamaa on väike, kuid väga ilus. Ja Meelise ning tema kaaslastega tahetakse koos mütata. "Jäljed gloobusel" 136. saade. Meelis Maidlaga Põlvamaast ja Põlva Matkaklubi tegemistest. 13. veebruaril kell 11 Kukus.

Väints ja Karu hakkasid tegema saadet Bulgaariast, kuid esimese 11 minutiga jõudsid rääkida ainult Ghana viisa saamisest. Aga lõpuks jõudsid ikkagi ka Bulgaariasse ja piilusid selle maa kuulsaid inimesi ja ilusamaid paikasid. "Jäljed gloobusel" 135. saade. Bulgaaria. 6. veebruaril kell 11 Kukus.

Läti koos Kristjan Ojanguga vol II. Väints ja Karu tegelikult aimasid, et kui Kristjan Ojang stuudiosse kutsuda Lätist rääkima, siis ta võib keelduda lahkumast. Lülitasime siis mikrofonid jälle sisse ja hakkasime pajatama.

Läti koos Kristjan Ojanguga. Meie saatekülaline sattus Lätti esimest korda hoopis teistmoodi, kui tavaliselt eestlased satuvad. Kui enamasti eestlasi esimest korda viiakse Lätti, siis tema läks täitsa ise koos pruudiga. Vabatahtlikult ja täiskasvanuna. Temaga koos parandame juba ilmnenud ebatäpsused Lätist rääkimisel ja tutvume kuulsate lätlastega.

Väints ja Karu jätkavad lugudega sarjast "Minu Läti". Eesti/Läti piiri on meie saatejuhid ületanud autoga, bussiga, rongiga, jalgrattaga, mootorrattaga ja jala. Sealhulgas salaja. Ja kui üle on saadud, siis on pidama jäädud ka mujal, kui Riia või Sigulda. "Jäljed gloobusel" 132. saade. Läti *vol.* II. 16. jaanuaril kell 11 Kukus

Väints ja Karu võtsid lõpuks julguse kokku. Sellest riigist rääkimist on ülekohtuselt kaua edasi lükatud, sest kui on maailmas olemas riik, kus 99% eestlastest on käinud, siis on see Läti. Ja seetõttu on meil kõigil lugusid sarjast "Minu Läti" rohkem, kui ükskõik millise teise riigi kohta. Õnneks ka Karul ja Väintsil. "Jäljed gloobusel" 131. saade. Läti. 9. jaanuaril kell 11 Kukus.

Uue aasta esimene saade ja esimene külaline. Ta on sündinud keset Eestit Paides, kuid teda kisub mere äärde ja mere peale. Ja kuigi ta tunneb suure vee vastu austusega segatud kartust, ei jäta ta igal võimalusel merele minemata ning teeb häbenemata mere-elule reklaami oma podcastis "Mere kutse". "Jäljed gloobusel" 130. saade. Kaidor Kahar. 2. jaanuaril kell 11 Kukus.

Väints ja Karu on aasta lõpu puhul erandkorras eetris hoopis esmaspäeval, 23. detsembril, et vaadata tagasi aastale 2024. No et kus ja millal ise käisime ja kes meil saates külas käisid. Oli hea reisiaasta ning tunne on selline, et 2025 ei saa kehvem olema. Tänud kõigile kuulajatele ja kena jõuluaega.

Eelmisest nädalast tuttav Martin Suga on stuudios ka sellel nädalal ja me räägime talvisest matkamisest. Mida selga panna? Kuidas öösel külm ei hakka? Kuidas talvel saapaid ja riideid kuivatada? Mida teha üksinda telkimisplatsil, kui päike loojub juba peale lõunat ning on tohutult palju aega iseendaga? Mida võib leida talvel tema seljakotist? "Jäljed gloobusel" 128. saade. Martin Sugaga talvisest matkamisest. 19. detsembril kell 11 Kukus.

Karule ja Väintsile tuleb külla mees, kelle jaoks koondamisteade oli õnnistus ja lubas tal pühenduda sellele, mis talle päriselt korda läheb - jalgsimatkamisele. 2023. aastal käis ta näiteks nelja kuuga otsast lõpuni läbi kõik neli RMK pikka matkateed kogupikkusega üle 2000 kilomeetri. Ja sõbrad teavad juba ammu, et kui temaga kohtuda tahad, siis tuleb metsa minna. Nii aastavahetusel kui jaanipäeval. "Jäljed gloobusel" 127. saade. Martin Suga. 12. detsembril 2024 kell 11 Kukus.

Karu ja Väints jagavad ka sellel nädalal stuudiot Fred Viiduliga, et rääkida Socotra saarest, mis kuulub Jeemenile, kuid on lähemal Somaaliale ning on erinevalt emamaast loodusgeograafiliselt hoopis Aafrikas. Seda saart on võrreldud Galapagosega, sest ka siin on kolmandik taimedest endeemsed ning Socotrasse reisides peab arvestama, et pärast seda suhtub USA sinusse tähelepanelikult ja ESTA asemel tuleb taotleda viisat. Kodusõjast räsitud Jeemen ikkagi. "Jäljed gloobusel" 126. saade. Fred Viiduliga Socotra saarest Jeemenis. 5. detsembril kell 11 Kukus.

Eelmisel nädalavahetusel toimus Pärnumaal Jõulumäel järjekordne "Matkajate kokkutulek", mille käigus räägiti möödunud aasta põnevamatest seiklustest ning valiti ka 2024 aasta parimaid. Tiitli "Parim mägironija 2024" pälvis Fred Viidul, kes sai hakkama korraliku "kaheraudsega" ehk tõusis ühe matka käigus kahe 7000+ meetrise mäe otsa. Fred meil külas ongi. "Jäljed gloobusel" 126. saade. Fred Viidul - 2024 aasta parim mägironija. 28. novembril kell 11 Kukus.

Väints ja Karu jõudsid eelmisel nädalal oma juttudega Jamaicale kohale, kuid ei jõudnud rääkida juulis möllanud orkaanist, krokodillidest, salajastest randadest, rohelisest kullast, riigi kõrgeimast mäest, mille nõlvadel kasvab kuulus Blue Mountain kohv, James Bondist ega sõbralikest rastadest. Seekord jõuavad. "Jäljed gloobusel" 124. saade. Jamaica *vol.* II. 21. novembril kell 11 Kukus.

Karu tuli neli päeva tagasi Kariibi meres asuvast Jamaica kuningriigist ja see on täiesti piisav muljete settimise aeg. Nüüd võib juba rääkida mõnusast kulgemisest, soojast mereveest, logistilistest väljakutsetest ja veidratest riiki sisenemise tingimustest. Väints küsib ja täiendab entsüklopeediliste teadmistega. Nagu ikka. "Jäljed gloobusel" 123. saade. Jamaica. 14. novembril kell 11 Kukus.

Paar saadet tagasi oli Väintsil ja Karul külas Admiral Bellingshauseni pootsman. Seekord kutsusime sama aluse koka. Arktilistes vetes pidas seda ametit laulja Kaisa Ling, kes räägib talle omase sisemise põlemisega elust laeva pardal ja laulmisest kambüüsis ja tekil. "Jäljed gloobusel" 122. saade. Kaisa Ling, laulev laevakokk. 7. novembril kell 11 Kukus.

Kui Väints augusti lõpus ja septembri alguses Islandil ringi kolistas, siis avastas ta enda jaoks täiesti uue äpi – NaviCup. Pidi igati äge leiutis olema. Karu hakkas asja uurima ja selgus, et äpi autor elab Eestis ja on rahvuselt saarlane. Kutsusime ta endale mere ja Muhu tagant külla. "Jäljed gloobusel" 121. saade. Asko Berensiga NaviCupist ja teistest navigeerimisäppidest. 31. oktoobril kell 11 Kukus.

Eelmise nädala saatest jäi Väintsile ja Karule kõrvu helisema naer. Õnneks on neil vabad käed, et keda nad endale seltsi kutsuvad ning seetõttu saab Maris Pruuli naeru ja lugusid kuulata ka sellel nädalal. Koos võetakse stuudiost lahkumata ette reis läbi Loodeväila, Marise kolmas polaarekspeditsioon Admiral Bellingshauseni pootsmanina. "Jäljed gloobusel" 120. saade. Maris Pruuliga läbi Loodeväila. 24. oktoobril kell 11 Kukus.

Sellel korral on Väintsi ja Karuga stuudios maailmarändur, reisikirjanik ja piiritu unistaja Maris Pruuli. Kuidas saab inglise filoloogist mootorpurjelaeva pootsman? Kuidas polaaraladel kaheteistkümnekesi väikesel alusel ellu ja sõpradeks jääda? Või sõpradeks saada? "Jäljed gloobusel" 119. saade. Maris Pruuli. 17. oktoobril kell 11 Kukus.

Nii mõnusat monarhiat, kui Taanis, pole vist kusagil mujal. Eestlastele meeldib kindlasti ka see, et taanlaste kõrgeim tipp on madalam mitte ainult Suurest-, vaid ka Väiksest Munamäest. Aga otsimist on palju, sest riigi kõrgeima ja näiteks kolmandaks kõrge erinevus on vaid 51 sentimeetrit ning lisaks tekitavad segadust tippudes olevad viikingite võimsad hauakääpad. "Jäljed gloobusel" 118. saade. Taani.

Kolmandas Islandi saates jõuab Karu lõpuks ka saareriigi kõrgeimasse tippu, näol veider naeratus, sest enda arvates sai temast sellel hetkel esimene eestlane, kes tõusnud kõikide Euroopa riikide kõrgeimatesse tippudesse. Saame ka teada, kuidas käituvad islandlased tuhapilve all ja sees. Ning kuidas käituvad tuhavihmas eestlased, kellel ei olnud plaaniski tuhavihma sisse sattuda. Väints aga räägib lunnidest nii, et kaassaatejuht on põrandal pikali, pisarad silmis. Selline see Väints on. "Jäljed gloobusel" 117. saade. Island vol III.

Teise Islandist rääkiva saate alustuseks jõuab Väints lõpuks läbi Fääri saarte praamiga ka päriselt saareriiki kohale ja saab koos kaaslastega teada, et kuhu ja kuidas sõita tohib. Uued kohad aitab leida Väintsi uus sõber – äpp nimega NAVICUP. Karu kiidab Islandi loogilisust, laste riietumisstiili ja kõike muud sellel imelisel saarel, kus kõike on justkui nagu vähe, kuid see on uskumatult ilus. "Jäljed gloobusel" 116. saade. Island *vol.* II. 26. septembril kell 11 Kukus.

Tuli pikalt oodata, et Väints käiks ära ühes Karu lemmikriigis Islandil. Ja nüüd ta käiski. Loomulikult pole nüüd enam midagi oodata ja tuleb kõrvutada Väintsi värsked elamused Karu lugudega aastatest 2009, 2010 ja 2018. Esimesse Islandi saatesse mahtus kõige rohkem tuult. Sest kui Islandil puhub, siis kivid lendavad ja linnud lähevad jala koju. "Jäljed gloobusel" 115. saade. Island. 19. septembril kell 11 Kukus.

Peale pikka sissejuhatust jõudsid Väints ja Karu koos oma saatekülalise Mart Reimann`iga ka lõpuks Kanada piirialadel Yukoni jõel toimuvate maratonideni, kus Mardil on olnud au tõusta poodiumile nii kaheste- kui ka üheste süstade klassis. Kui erinev on see võistlus kodumaisest Võhandu maratonist? Ja kas tasub supermarketist paati või süsta osta?

Väints ja Karu kutsusid külla loodusturismi ettevõtja ja kirgliku vee peal matkaja Mart Reimann`i, et rääkida temaga Kanada ja Alaska piirialadel toimuvast Yukoni jõe maratonist. Aga nagu ikka, läks jutt mujale. Rääkisime hoopis peamiselt lastega matkamisest.

Väints, Karu ja Annika Metsla jätkavad sealt, kus eelmisel nädalal pooleli jäi. Kas telefoniga on okei pildistada? Kuidas leida pildistamiseks suurepäraseid kohti, kus ei oleks juba 246 harrastusfotograafi ja juutuuberit ees? Kuidas saada inimesele lähedale ka siis, kui sul on kaamera käes? Kes seab piirid, et mida võib pildistada ja mida mitte?

Väints ja Karu on selles suhtes erinevad, et esimene vaatab tihti riike läbi kolmanda - ehk kaamerasilma, kuid teine unustab sageli pildistamise ja filmimise sootuks. Kuidas ja kui tihti aga peaks üldse reisidel kaamera järgi haarama? Kutsusime ülekuulamisele fotograaf Annika Metsla, kes on viinud fotosõpradest eestimaalasi nii Balile, Marokosse kui ka Kuuba saarele.

2024 aasta aprillis sõitis Karu koos kaaslastega ühel hetkel Namiibiast Botswanasse. Kuigi 70% sellest riigist on kõrb, leiab sealt tohutult loomi, linde, roomajaid, reptiile ja putukaid. Ja kui asud põhjas Kasane linnas, siis võid suvalisel päeval korraks üle piiri naaberriiki Zimbabwesse hüpata ja külastada ühte maailma võimsamat juga. Seda Victoria-nimelist.

Eelmisel nädalal alustatud jutud Aafrika väikeriigist Beninist saavad jätku. Väints kohtub kohaliku kuningaga, naudib troopilist niiskust kaldale palmide vahele tõmmatud ripptelgis ja aitab koos sõpradega kalameestel 3,2 km pikkust võrku ookeanist välja tõmmata. Ehk siis ta räägib Karule ja kuulajatele oma erinevatest ebaõnnestumistest ja illusioonide purunemistest selles kenas riigis.

Aastal 2017 sattus Väints koos sõpradega Orjaranniku väikeriiki, mida peetakse voodoo sünnimaaks. Müstiline turg, kus müüakse ahvikäppasid, kuivatatud kameeleone ja siile ning maagilisi musti pulkasid, mis teevad omaniku võitmatuks. Rahvuspark, kus värav pannakse kinni põhjusel, et loomad sinna sisse ei saaks.

Väints ja Karu tundsid ära, et on õige aeg rääkida Araabia Ühendemiraatidest. Kana nad ise on sellel moodsal araabiamaal veetnud kahe peale ainult 4 päeva, siis kutsusid nad stuudiosse appi Terje Abramsi, kes on seal elanud, töötanud ja armunud juba 11 aastat.

Jätkame riigiga, mida tutvustatakse ka nimetusega "Aafrika algajatele". Vaatame üle mõned Namiibia kuulsad paigad ja kõrgeima tipu Köningsteini. Käime Etosha rahvuspargis ja sõidame Kaprivi triibule, kus Karu avastab Aafrika looma- ja linnuriigi selle parimas mahlas. Kõik söövad kõiki ja värvid on müstilised.

Mõnes riigis elab ruutkilomeetri kohta nii vähe inimesi, et ainult Mongoolias elab veel vähem. Kõrb ja imeilusad düünid. Mürki täis tegelased põõsastikes. Rahvuspargid. Ookean. Karu käis Namiibias alles paar kuud tagasi. Väints aga läheb kohe, kui võimalus tekib.

Kellega rääkida riigist, mis vahetab viimasel ajal oma nime sagedamini, kui mõni autoomanik pidurikettaid? Eks ikka selle inimesega, kes on olnud selles riigis nii Eesti Vabariigi suursaadik kui ka Euroopa Liidu suursaadik. Väints, Karu ja Orav kolavad nii mägedes, ausammastest tulvil pealinnas Skopjes kui ka piirialadel, kus alavad peamiselt albaanlased.

Kas reisida on lihtsam, kui sul on taskus diplomaatiline pass? Kas suursaadik saab päriselt ka Eesti heaks midagi suurt ära teha? Kas kurja noodi saatmise juures saab tavalised viisakused ära jätta? Kui hea pass on Eesti Vabariigi kodanikel? Nendele ja teistele küsimustele otsime vastuseid mehelt, kes hetkel on diplomaadi leiba söönud juba veidi üle 30 aasta ning teab ka põhjuseid, miks diplomaat ei tohi kunagi armuda asukohariiki.

Uskumatul kombel on "Jäljed gloobusel" tandem Andres Karu ja Väino Laisaar jõudnud oma jälgedega sajanda saateni. Ajaloomuuseumi suvesaalis avalikult salvestatud juubelisaates teevad nad statistikat, räägivad tekkinud mõtetest ning vastavad kuulajate eriilmelistele küsimustele.

Ilusa numbriga 99. saate salvestasid Väints ja Karu avalikult Eesti Ajaloomuuseumi Suvesaalis Maarjamäel. Külaliseks kutsusime mehe, kes tegelikult hoopis meid külla kutsus - kultuuriveduri, lavastaja ja näitleja Jaanus Rohumaa. Räägime Jaanusega Tai Kuningriigist, mis on jätnud temasse kustumatuid elamusi ja painutanud tema mõttemaailma.

Väints ja Karu räägivad teist saadet järjest Leedust. Sest meil näiteks ei ole oma suletud tuumajaama ega Nida poolsaart, mis viib Venemaale. Ja enamik meist ei ole katoliiklased ning meie kõrgeim tipp ei ole viimase paarikümne aasta jooksul muutunud. Leedus aga on.

Seekord räägivad Väints ja Karu riigist, mis on nii lähedal, kuid millest me tegelikult kuigi palju ei tea, sest armastame sealt kiiresti ilma pidurdamata läbi sõita või üle lennata. Seal on välimuselt meiega üsna sarnased inimesed., kuid tegelikult ei saa meie hästi leedukatest aru ja nemad jällegi ei mõista alati eestlasi. Ja see on tegelikult lahe.

Kui Karu kümme aastat tagasi Kesk-Ameerikas seikles, siis pärast Guatemalat, El Salvadori ja Hondurast jõudis ta ühel hetkel riiki, mis talle sealpool maailma servas kõige rohkem meeldis - Nicaraguasse. Imelised vulkaanid ja järved, mõnusad kohalikud, soodsad hinnad ja tõus mineeritud mäekülgi pidi riigi kõrgeima mäe Mogotoni tippu.

Kuigi Väintsil oli selles riigis palju pettumusi, suudame Egiptusest siiski teise saate jagu lugusid veel rääkida. Siinai poolsaarel on Egiptuse kõrgeim tipp Mount Catherine. Seal on ka Egiptuse kõige kuulsam, Siinai ehk Moosese mägi. Kõik hilineb vähemalt 20 minutit. Ka päike. Ning taksojuhid on hullu sõidustiiliga ja mõni neist oskab sirgematel lõikudel kiirust vähendamata põlvede peal ka pläru keerata. Pärast seda läheb sõidustiil sujuvamaks.

Maailmas on ainult üks riik, kuhu nii Väints kui ka Karu on ostnud pakettreisi. Väintsi jaoks on see siiani ainukeseks jäänudki, sest ta oli päris suure osa reisist pehmelt öeldes pettunud. Karu jaoks aga oli see elu teine (ja siiani viimane) pakettreis. Kuigi pettumust oli tal umbes poole vähem.

Teises Malta saates räägivad Väints ja Karu müüridest, kirikutest, randadest, inimestest ja toidust. Ja sellestki, et Malta on esimene riik, kus Karu on takso tagaistmel istudes alarmsõidukist mööda sõitnud.

Väints käis just reisil Euroopa Liidu väikseimas riigis. Nüüd, pärast Maltal veedetud päevi, on Euroopas alles veel ainult 2 riiki, kuhu ta kunagi jälgi teinud pole. Karu jäljed on poole Hiiumaa suurusel saar(t)eriigi kivisel pinnal samuti olemas ja mõlemad mõtlevad nende jälgede tegemisele tagasi naeratusega suunurgas.

Eelmises saates külas käinud maailmakodanik Herbert Murd jäi Väintsi ja Karuga kauemaks mikrofonide taha istuma. Võtsime ette ühe Herberti armastuse - USA põneva osariigi nimega Texas. Kas Texase kohta käivad legendid on tõesed või suuresti üle paisutatud? Kas nad on ikka päris ameeriklased? Kas võib koita päev, kui Texasest saab iseseisev riik?

Väintsil ja Karul on külas mees, kes on õppinud Panso käe all Lavakas, korraldanud Ameerika gospel-rokkansambli "Living Soundi" kontserte üle Nõukogude Liidu, vedanud festivali "Fiesta Internationale" ning istunud nõukogude vanglates passimäärustiku eeskirjade rikkumise ning hulkurliku eluviisi eest. Õnneks pole hulkurlikud eluviisid Herbert Murdi siiani maha jätnud ja me saame temaga mõnusalt vestelda maailma eri paigust ja erinevatest inimestest.

Teises Rootsi saates räägivad Väints ja Karu sellest, kuidas Polaarjoonest ülalpool kolitakse suurt Kiruna kaevanduslinna teise kohta. Ja Vasa laevast, mis oma esimesel reisil uppus. Ning muidugi Rootsi kõrgeimast tipust Kebnekaisest ja Stockholmi Eesti Majas veebruaris toimunud kontsertist. Ning paljust muustki.

Paljude eestlaste jaoks on reis sinna riiki olnud esimene välisreis üldse. Paljud on seda teinud laevaga kruiisi nime alla. Paljud ei mäleta sellest kruiisist suurt midagi. Aga teised jällegi mäletavad, kuidas nad Rootsi jõudsid ja mis nad seal tegid. Ka Väints ja Karu, kes on mõlemad sattunud meie ülemere naabrite juurde mitmeid ja mitmeid kordi.

Liis ja Karl ehk "Seiklevad suitsupääsukesed" ei pääsenud Väintsi ja Karu käest nii lihtsalt. Teises saates räägime nendega Lõuna-Ameerikas sõitmise mõnudest mandri alumises osas, eriti imelises ja müstilises Patagoonias. Kuidas suhe vastu peab, kui 7 kuud koos autos elada? Ja kuidas on üldse võimalik leida tööandja, kes on nõus sulle nii pikalt puhkust lubama?