elektron.signal – Détails, épisodes et analyse

elektron.signal on tagasi ja toob teieni värskeid ideid, mõtteid ja suundumusi Eesti etenduskunsti maastikult. Sel korral on mikrofonide taga Alissa Šnaider, Taavet Jansen ja Liis Vares, kes räägivad uuest segareaalsus lavastusest "Inimeses hoitud II: Õietera su sees"

Alissa Šnaider on kutsunud mõttelisele jalutuskäigule noore moekunstniku Karl Christoph Rebase, et avada tema loometöö protsessi tagamaid, mõtestada inspiratsiooni mõjutusi ning eri meediumite põimimise võimalusi. Teeme mõned sammud tagasi lapsepõlve, põikame nii Haapsalu metsade vahele kui välismaa poristele teedele, ning tuleme kunstinäitusele “Re_form_aktsioon”. Siin jätkub tema senise loomingu põhifookusesse seatud kestlikkus. Karl Christoph tõstatab küsimuse, kuidas jätkusuutlikkuse piire nihutada – alates materjalide loomisest või alternatiivsete eetiliste vahendite leidmisest, kuni nendest kontseptuaalse kehakatte kujundamiseni.

Oma online platvormide seeria viimases osas uurib Liisbeth kõikide teadmiste allikat – perekooli foorumit. Teemasid on seal seinast seina ja lugemist jätkub igale maitsele.

Selles episoodis vestleb Taavet kahe spetsialisti, Alo Alliku ja Roland Karlsoniga ühel eriti põneval teemal - live coding ehk koodilaiv.

See on programmeerimise etenduslik ja interaktiivne vorm, kus elektroonilise muusikaga tegelejad kirjutavad kontserdi ajal laivis koodi ja projekteerivad seda ka ekraanile. Jutustatakse muusika programmeerimisest, digitaalsest meedialoomest ja selle võimalustest ning arutletake veel mitme miks? kes? kuidas? kus? küsimuste üle.

Kus? vastus on muideks kunstifestival “Ma ei saa aru”, 10. juuni, Must saal ja Arusaamatute helide õhtu:

https://www.facebook.com/events/762846131978801

Mia käis “Ma ei saa aru” kunstifestivali raames toimuvatel “Sõna saab heli” ja “Aja rajad” näitustel aru saamas ja üritab teistelegi aru anda. Heli räägib rohkem kui 1000 sõna ja nii ongi parem.

"Even though I do not live in Tallinn, seeing Telliskivi change over the years has left an impression on my mental urban map of Tallinn. In July of 2013 I made a series of field recordings around Telliskivi for a friend who was collecting material on 'soundscapes of creative industries'. Listening back to these recordings now still triggered memories of Telliskivi from 10 years ago. This is the power sound has on memory. When considering a concept for this podcast, 'time' and 'layers' became central themes, particularly when observing changes in urban space. Rather than present 'then and now' field recordings as documents I decided to make a more impressionistic piece to convey the sense of how sound, memory and urban space all become woven together through time. I encourage the listener to make a mobile sensory experience, to wander through Telliskivi (or any of your favourite urban spaces for that matter) while listening to this piece."

John Grzinich, May 2023

Seekordne uuritav online platorm, on kodumaine kohtingusait rate.ee. Selgub, et nostalgiline suhtlusvõrgustik on aastatele hästi vastu pidanud ja tegutseb siiani täistuuridel.

Sel korral on eˉlektroni ja kunstifestivali “Ma ei saa aru” ühise podcasti eetris peagi avatava helikunsti näituse “Sõna saab heli” kuraator Aivar Tõnsol ning näituse kunstnikud Katrin Enni ja Raul Keller. Koos vesteldakse helikunsti mineviku, hetkeseisu ja tuleviku üle, vaadeldakse selle arengut kohalikul kunstimaastikul ning piilutakse näitusele tulevate teoste sisse.

eˉlektroni ja kunstifestivali “Ma ei saa aru” ühise podcasti esimeses episoodis räägivad sündmuse peakorraldaja Bianka Soe ja loovprodutsent Herkko Labi Taavet Janseniga festivalist missioonist, minevikust ja tulevikust, sellest, et on okei kunstist ja üldse asjadest mitte aru saada ja loomulikult ka juunis 2023 helikunstile pühendatud festivali programmist.

Kommentaar kommunikatsioonijuhilt Sigridilt: “Rohkem infot saab lisaks kodulehele ka Telliskivi Loomelinnaku instagrammist.”

Kodulehe aadress on muidu maeisaaaru.ee

During elektron’s last solidarity screening we have watched “My favourite job”, a short film by Freefilmers collective from Mariupol, Ukraine. This absent translation is a small intro to the event by Bohdana and Taavet and an after-talk with Eva Näf with whom we discussed the trauma processing and how to deal with the news. 

Music used in the episode is a film’s soundtrack created by Olesia Onykiienko (https://www.instagram.com/olesiaonykiienko/)